The Performative Nature and Function of Isaiah 40-55 - 9780567025821

Lingvistikafilosoofide seas on kõneaktiteooria valgustanud tõsiasja, et lause lausumine ei anna pelgalt informatsiooni, see võib hõlmata ka toimingu sooritamist. Kommunikatiivse tegevuse kontseptsioon pakub eksegeetilisele protsessile täiendavaid tööriistu, kuna see suunab tõlgi kaugemale eeldusest, et keelt kasutatakse ainult kirjeldavatel eesmärkidel. Keelel võib olla ka performatiivne ja ennast kaasav mõõde. Vaatamata nende selgele hermeneutilisele tähtsusele on piiblitõlgid kõneaktide teoorias väljendatud mõisted üldiselt tähelepanuta jätnud. Need vähesed, kes on kõneaktide teooriat VT-s rakendanud, allutavad distsipliini tavaliselt eklektilisele kirjandus-/retoorilisele kriitikale. Selline lähenemine kipub aga kõrvale jätma teoreetikute väljendatud eristavad arusaamad. Käesolevas lõputöös esitatakse kõneaktide teooria filosoofilised põhimõisted, et neid teiste tõlgendusvahendite kõrval täpselt rakendada. Ülaltoodud analüüs viib nende kontseptsioonide rakendamiseni kirjakohtadele Jesaja 41:21-29, 49:1-6, 50:4-10 ja 52:13-53:12. Need neli osa toimivad keerukalt peatükkide 40–55 prohvetliku strateegia raames: üleskutse naasta või pöörduda Jahve poole. Nendes peatükkides kirjeldatakse selle tagasituleku olemust, et lugeja peab hülgama patu, tunnistama ja tunnistama, et Jahve on üksi Jumal. Esimene lõik esindab peatükkide 40–48 põhiprobleeme ja täpsemalt Jaakobi-Iisraeli vabastamist Babülonist Jahve Kyrose iilkokutsemise kaudu. Kolm viimast lõiku esindavad peatükkides läbivat teenija juhtmotiivi ja anuvad lugejat enesekaasamise kaudu võtta omaks Jahve teenija roll.