The International Criminal Tribunal for the Former Yugoslavia - 9780199263059

25. mail 1993 astus ÜRO Julgeolekunõukogu erakordse ja pretsedenditu sammu, otsustades luua endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICTY) kui mehhanismi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks ja säilitamiseks. See oli äärmiselt oluline uuendus Julgeolekunõukogu kohustuslike jõustamisvolituste kasutamisel ning selge seos rahu ja õigluse – poliitika ja õiguse – vahel. Endise Jugoslaavia ja Rwanda ad hoc tribunalide loomisele järgnes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi vastuvõtmine juulis 1998, kindral Augusto Pinocheti vahistamine Londonis 1998. aasta oktoobris ja ajutiste tribunalide loomine Kambodžas, Sierra Leone ja Ida-Timor, mis kõik viitasid rahvusvahelise kriminaalõiguse kujunevale normile. Selle mõistmise võti on poliitilise mandaadi ja kohtufunktsiooni vaheline suhe. Tribunal loodi poliitika vahendina, kuid see oli kohtu, mitte poliitiline tööriist. See raamat annab süstemaatilise ülevaate tribunalist, mis see on, miks see asutati, kuidas see toimib ja kus on selle tähtsus. Keskne küsimus on selles, kas rahvusvaheline kohtuasutus, nagu tribunal, saab tegutseda väga politiseeritud kontekstis ja täita selgesõnalist poliitilist eesmärki, ilma et kohtuprotsess politiseeritaks. Eraldi peatükkides kirjeldatakse kohtu päritolu, asutamisprotsessi, jurisdiktsiooni, menetlust, riiklikku koostööd, sealhulgas süüdistatavate vahi alla võtmist, ning peaprokuröri rolli ja ülesandeid. See viimane element on tribunali edu võti delikaatse tasakaalustava akti säilitamisel, nii et selle välispoliitiline funktsioon ei mõjutaks tema erapooletut kohtulikku staatust, vaid suurendaks selle tõhusust. Raamatu lõpetab hinnang Miloševići juhtumi senise käitumise kohta.