Paris 1919 - 9781529325263

Jaanuarist juulini 1919, pärast sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, kogunesid mehed ja naised üle kogu maailma Pariisi rahukonverentsile. Selle keskmes olid kolme suurriigi juhid – Woodrow Wilson, Lloyd George ja Clemenceau. Kuningad, peaministrid ja välisministrid oma nõunike massidega hõõrusid ajakirjanike ja lobistide õlgu saja eesmärgi nimel – Armeenia iseseisvusest naiste õigusteni. Kõigil oli sel aastal Pariisis äri – TE Lawrence, Rumeenia kuninganna Marie, Maynard Keynes, Ho Chi Minh. Midagi sellist pole varem olnud ja pole ka pärast seda olnud. Kuus erakordset kuud oli linn tegelikult maailma valitsuse keskus, kui rahusobitajad likvideerisid pankrotistunud impeeriumid ja lõid uusi riike. Nad tõrjusid Venemaa kõrvale, võõrandasid Hiina ja vallandasid araablased, võitlesid Kosovo, kurdide ja juutide kodumaa probleemidega. Rahusobitajad, nagu on öeldud, ebaõnnestusid kurvalt, ennekõike ei suutnud ära hoida uut sõda. Margaret MacMillan väidab, et neid on ebaõiglaselt tehtud patuoinaks nende vigade eest, kes hiljem tulid. Nad püüdsid olla tasavägised, kuid nende eesmärke – panna lüüa saanud riigid maksma ilma neid hävitamata, rahuldada võimatuid natsionalistlikke unistusi, takistada bolševismi levikut ning kehtestada demokraatial ja mõistusel põhinev maailmakord – ei olnud võimalik diplomaatia abil saavutada. See raamat annab prismaatilise ülevaate hetkest, mil suur osa kaasaegsest maailmast esmakordselt visandati.