Waterlogging Signalling and Tolerance in Plants - 9783642103049

Viimase poole sajandi jooksul on maailma rahvastiku suurenemise ja industrialiseerimisest tulenevate keskkonnaprobleemide tõttu vähenenud põllumaa hulk inimese kohta 0,32 hektarilt aastatel 1961–1963 0,21 hektarile aastatel 1997–1999 ja see on oodatav. aastaks 0,16 ha ja on seetõttu tõsine oht toiduga kindlustatusele (FAO 2006). Samal ajal on umbes 12 miljonit ha niisutatavat maad arengumaades vettimise ja soolsuse tõttu kaotanud oma tootlikkuse. Vesi on paljudes maailma piirkondades taimekasvatuse jaoks suur probleem. Põhjused on osaliselt tingitud kliimamuutustest, mis põhjustavad suure intensiivsusega sademete arvu suurenemist, osaliselt maa seisundi halvenemist. Arvestades ainuüksi Indiat, on vettinud kogupindala hinnanguliselt umbes 3,3 miljonit hektarit (Bhattacharya 1992), vettimise peamisteks põhjusteks on liigsed niisutusvarud, kanali imbumiskadud, takistatud maa-alune drenaaž ja korraliku vee äravoolu puudumine. maa arendamine. Lisaks sellele väheneb paljude niisutatud alade saagikus ebapiisavate kuivendussüsteemide tõttu vettimise tõttu. Hinnanguliselt kannatab kogu maailmas vettimise all vähemalt kümnendik niisutatud põllumaast.