Provisional Measures in International Law - 9780199268061

Ajutised kaitsemeetmed, mis on ajutise ettekirjutuse rahvusvaheline ekvivalent, omandavad rahvusvahelises õiguses kasvavat tähtsust. Need meetmed on mõeldud poolte õiguste kaitsmiseks kuni vaidluses lõpliku otsuse tegemiseni. Alates Alalise Rahvusvahelise Kohtu loomisest 1921. aastal, mille asendas Rahvusvaheline Kohus (ICJ) 1945. aastal, on kohtu õigus määrata ajutisi meetmeid olnud vastuoluline, kuna on olnud ebaselge, kas sellised määrused on siduvad. 2001. aastal lõpetas ICJ selle vaidluse, otsustades, et see paneb osapooltele siduvad kohustused ning et nõuete täitmata jätmine võib kaasa tuua riigi vastutuse ja aluse hagimiseks. See reegel on inkorporeeritud ka ÜRO mereõiguse konventsiooni, mis on viimase 50 aasta üks olulisemaid seadusandlikke konventsioone. Need muudatused muudavad vajalikuks Rahvusvahelise Merekohtu ja Rahvusvahelise Mereõiguse Tribunali (ITLOS) seaduste ja tavade põhjaliku uuesti läbivaatamise nii akadeemilisest vaatenurgast kui ka praktika ja menetluse seisukohast. Rosenne järeldab, et tema töö ajutiste kaitsemeetmetega võib olla Rahvusvahelise Kohtu kõige olulisem tegevus rahvusvaheliste vaidluste lahendamisel ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel: ÜRO, mille peamine organ on ICJ, peamine eesmärk.